Mugullauk (lõhnav lauk) (50 g)

Nimetus: kogu maailmas nimetatakse teda hiina murulauguks (Chinense chives). Kagu-Aasia riikides on liigi teaduslik nimetus lõhnavsibul ehk mugullauk (Allium tuberosum). Venemaal kinnistus selle suurepärase sibulaliigi nimetuseks lõhnav lauk (Allium odorum). Siiski, enamik botaanikuid liidavad eelpool nimetatud liigid üheks - lõhnav lauk (Allium ramosum).
Kirjeldus: Hiinast levinud Jaapanisse, kus ta sai rahvuslikuks lemmikuks. Looduses kohtab teda Mongoolia mägedes, Kesk-Aasias, Altais, Lääne- ja Ida-Siberi lõunaosades. Kasvab mägede keskmises ja madalas vööndis, kivistel nõlvakutel, sopkadel, soolakate muldadega niitudel, suvel kuivavates jõeorgudes. Ta on küllaltki soojaarmastav taim, mis hakkab kevadel kasvama soojade ilmade saabudes. Samal ajal on ta talvekindel ja talub külmasid kuni -45°C, isegi õhukese lumekatte korral.
MAITSEOMADUSED JA KASULIKUD OMADUSED.
Lõhnav lauk on populaarne kultuur ka Koreas, Indias, Nepaalis, Tais ja Filipiinidel. Toiduks kasutatakse lehti ja õisi, fütoteraapias kasutatakse kõiki taime osasid. Iidsete india, hiina ja tiibeti meditsiini kohta käivates traktaatides nimetatakse lõhnavat lauku kui kõrge efektiivsusega vahendit üleväsimuse, depressiooni ja avitaminoosi korral. Arstid määrasid teda taastumisel rasketest haigustest. Okultsetes ida süsteemides peeti lõhnavat lauku kaitseks ülemiste sfääride deemonite vastu. Lõhnava laugu lehed peavad olema tumerohelised, õrnad ja mahlased.
Jaapanis määratakse kvaliteeti nõrga küüslaugu aroomi ja lehtede pikkuse järgi: kõrgem sort - lehed 23-28 cm pikkused, 18-22 cm - hea kvaliteet ja 15-17 cm - keskmine kvaliteet. Hiinas kasvatatakse pleegitatud lõhnavat lauku - kergelt värvunud, nõrgad lehed, praktiliselt ilma terava maitseta.
Põllukultuurina kaitstakse taimi valguse eest tentidega, õlgmattidega, tumeda paberiga jt. materjalidega. Lõhnavat lauku kasutatakse tavaliselt värskena, kuna töötlemisel kaotab ligi 80% C-vitamiinist.
Tema mahlased lehed kaotavad kiiresti värskuse ja vitamiinide varu, neid võib säilitada mitte üle 2-3 päeva temperatuuril 0..+2°C. Isegi väike kogus värsket lõhnava laugu rohelist massi parandab söögiisu, parandab seedemahlade eritumist, võimaldab organismil toitainete paremat omastamist. Rohelised lehed sisaldavad kuni 3% suhkruid, on rikkad C-vitamiini, karotiini, mineraalsoolade, eriti kaltsium- ja rauasoolade, B1 ja B2 vitamiinide poolest. Kulinaarias kasutatakse laialdaselt roogade kaunistamisel, erinevate kastmetega salatite põhikomponendina, samuti salatites köögivilja, muna, kala ja mereandidega. Tänu tumerohelistele lehtedele ja kohevatele, valgetele, tähekesi meenutavatele õitele, on lõhnav lauk väga võluv taim. Seepärast on teda kasvatatud dekoratiivtaimena, õisi kasutatud aga kimpude tegemisel. Dekoratiivtaimena on ta väga kena miksbordüürides, kurtiinidena murus, alpinaariumis. Ta on ka suurepärane meetaim, kusjuures tema mesi ei ole sibulalõhnaline ega maitseline.
BIOLOOGILINE ISELOOMUSTUS.
Lõhnav lauk - pikaajaliselt vegeteeriv mitmeaastane taim, mida paljundatakse seemnetega ja põõsa jagamise teel.
Risoom, mis on sarnane habeiirise risoomile, on küllaltki tugevalt harunev, moodustades tiheda kurtiini. Risoomi alumisest osast väljuvad paksud juured, mis tungivad mullas oluliselt sügavamale, kui küüslaugu ja hariliku sibula juured, seepärast vajab ta sügavalt haritud pinnast.
Sibulad on kitsas-silinderjad, või kitsas-koonusjad, kaetud tumepruunide koorikutega, mõningate teisendite sibulad kasvavad vanusega suuremaks. Siiski on kõigil peamisteks varuorganiteks mitte sibulad, vaid risoomid. Lehed lamedad, 0,5-1,0 cm laiused, kergelt kiiljad, tipust ahenevad. Lehtede moodustumise ja kasvu protsess kestav kevadest sügiseni, iga 8-10 päeva tagant ilmub uus leht, suve teisest poolest hakkab samaaegselt toimuma ka lehtede kuivamise protsess.
Õisikud - poolkerakujulised sarikad - paiknevad 30-80 cm pikkustel õisikuvartel. Kuni õitsemiseni on õisikud kaetud teravatipuliste kestadega, mis lõhenenuna jäävad õisiku alusele. Selle liigi õied on väga lõhnavad. Õiekatte lehekesed on seestpoolt lumivalged, pealtpoolt määrdundroosad tumekollase keskrooga. Iga sibul moodustub kahest kuni neljast õisikust aastas. Täiskasvanud taime (üle kolme aasta vanused) õitsemine algab juuli keskpaigas ja kestab sügiseste öökülmadeni.
Taimel võib üheaegselt näha õitsevaid sarikaid, kestadega õisikuid, seemnekupraid valmimata ja valminud seemnetega. Peamine lehemass koristatakse õitsemise alguseks. Seemned valmivad alates augusti keskpaigast. Nad on ümarad, mustad ja läikivad. Seemneid korjatakse 3-4 aastastelt, hästi arenenud taimedelt. Sarikad lõigatakse 30 cm pikkuse õisikuvartega, peale kuivatamist seemned puhastatakse. Seemned kaotavad kiiresti idanemisvõime, seepärast külvatakse nad tavaliselt järgmise aasta kevadel.